Chikungunya: Moras Viral husi Susuk nudar Problema Emergensia Saúde Timor-Leste

0

B(caps)elun FAHE HO ITA, agora dadaun ema barak preokupa kona ba saúde iha Timor-Leste, liuliu moras dengue ho naran Febre Chikungunya, ne’ebé dala barak identifika nia sintomas hanesan ho dengue komum maibé nia aimoruk no tratamentu diferente, nune’e iha artigu ne’e belun FAHEHOITA akumula ona informasaun importante sira oinsa ita halo prevensaun, diagnosa, tratamentu, nudar prátika importante evita moras Chikungunya no moras oioin sira seluk.


Koñiese no Kompriende Chikungunya Fever

Moras Chikungunya kauza husi virus Chikungunya, ne'ebé transmite ba ema liuhusi susuk Aedes aegypti ka susuk Aedes Albopictus ne’ebé infetadu ona ho moras ne’e. Mosquito sira ne'e mós bele transmite moras dengue fever no virus Zika. Virus ne'e là transmite diretamente husi ema ba ema, maibé liuhusi mosquito ne'ebé hetan ona infesaun.

Dezenvolvimentu Chikungunya Fever iha Timor-Leste

Chikungunya fever, moras virál ida-ne'ebé transmite ba ema liuhusi mosquito infetadu, sai ona preokupasaun saúde signifikante iha Timor-Leste. Moras ne'e karateriza ho moras isin-manas derrepente de'it no moras konjunta ne'ebé todan, dala barak halo isin sai fraku.

Foin lalais ne'e, Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV) iha Timor-Leste relata kazu febre ba labarik sira ne'ebé ho idade menus husi tinan 10. Enkuantu maioria kazu hirak-ne'e hetan diagnosa nudar moras dengue komum, maibé autoridade saúde konsege identifika ona moras Chikungunya Fever iha pasiente balun. Nune’e autoridade kompetente sira anúnsia ona informasaun ba públiku kona-ba moras Chikungunya nia ezisténsia iha nasaun ne'e.


Chikungunya Fever iha Indonesia

Tuir dadus husi Ministeriu Saude Indonezia nian, kazu chikungunya afeita ona ema 5,042 iha Indonezia durante tinan 2019. Husi kazu hirak-ne'e, kazu hamutuk 1,044 mak akontese iha provínsia Java Osidental, tuir mai lampung ho kazu 829, no Gorontalo ho kazu 534. Maibé to'o agora, laiha relatóriu kona-ba mate tanba moras chikungunya.

#Chikungunya Di Indonesia Penyebab dan Kasus (KEMKES)

Kauza husi Chikungunya Fever

Chikungunya kauza husi virus Chikungunya ne'ebé lori husi mosquito Aedes aegypti ka Aedes Albopictus. Mosquito rua ne'e mós transmite moras dengue no virus Zika. Jeralmente, mosquito sira-ne'e tata durante iha tempu loron no iha tempu kalan.

Mosquito Aedes lori virus Chikungunya iha nia isin bainhira mosquito ne’e tata ema ne'ebé hetan ona infesaun virus Chikungunya. Transmisaun moras Chikungunya akontese bainhira ema seluk hetan tata husi mosquito ne'ebé lori virus chikungunya ne’e. Virus Chikungunya ne’e da’et de'it liuhusi mosquito maibé la da’et diretamente entre ema ba ema.

Virus Chikungunya bele ataka kualker ema ruma. Maibé, risku atu dezenvolve moras ne'e aas liu iha bebé foin moris, ema ho idade tinan 65 ba leten, no ema ho kondisaun médiku seluk, hanesan hipertensia, diabetes, no moras fuan.

Sintomas Chikungunya Fever

Chikungunya Fever là kauza sintoma ruma. Maibé, Iha kazu balu, maioria pasiente sira hetan sintoma ne'ebé mosu durante loron 3-7 nia laran hafoin hetan tata husi mosquito ne'ebé lori virus Chikungunya. Simptoma sira ne'ebé baibain mosu bele inklui:
  • Febre bele to’o 39°C.
  • Kafuak mean iha isin.
  • Uat no artikula/sendi liman-ain sin.
  • Ruin moras.
  • Artikula bubu.
  • Ulun moras.
  • Fadiga/kolen.
  • Laran sa’e.

Jeralmente, sintoma sira iha leten sei diak mesak iha semana ida nia laran. Maibé, iha pasiente balu, moras iha artikula bele kle’ur i to’o fulan barak. Kuandu moras ne’e sériu bele hamosu paraliza/lumpuh temporária, mezmu kazu paralizasaun nunka akontese maibé presija atensaun no tratamentu intensivu bainhira sofre ona moras ne’e iha tempu naruk nia laran.


Diagnosa Chikungunya Fever

Atu halo diagnóstiku kona-ba chikungunya fever, doutór sei husu kona-ba sintoma no pasiente nia istória viajen. Doutór mós sei halo teste raan hodi identifika posibilidade katak sintoma sira-ne'e kauza husi moras seluk, hanesan moras dengue.

Atu konfirma liután diagnóstiku ne'e, doutór sei halo teste ELISA (enzyme-linked immunosorbent assays). Teste ELISA mak teste serolojiku ida-ne'ebé uza hodi halo verifikasaun ba prezensa anti-body IgM no IgG chikungunya. Jeralmente, nivel antibody IgM aas tebes durante semana 3-5 hafoin sintoma mosu no sei bele termina to'o fulan 2.

Tratamentu Chikungunya Fever

Chikungunya là presiza tratamentu espesiál, tanba moras ne’e sei kura-an rasik. Iha kazu barak, sintoma moras ne'e sei tun neneik iha semana 1-2 nia laran. Maski nune'e, moras iha artikulasaun bele dura to’o fulan ka tinan.

Tratamentu Chikungunya só bele atu hamenus de'it sintoma moras ne'e nian. Doutór sei fó ai-moruk anti-inflamatoriu ka gripe ruin, hanesan paracetamol, ibuprofenu, ka naprojen, atu hamenus moras iha rtikula no febre. Aleinde ne'e, pasiente sira mós sei hetan konsellu atu hemu fluida/beé barak no deskansa barak hodi evita kauza grave.

Bainhira ita identifika família ka ema ruma ho sintomas sira hanesan temi iha leten presija ba doutór hodi halo diagnosa nune’e, bele hetan akonselamentu ba tratamentu ne’ebé adekuadu, labele deside mesak hodi konsume aimoruk ruma bainhira seidauk konfirma ho doutór tamba bele fó risku grave ba saúde ita nian.


Komplikasaun Chikungunya Fever

Febre Chikungunya bele hamosu komplikasaun. Maibé, importante hodi hatene katak moras saidá deit ita bele prevene no maneija ho efetivu bainhira prátika medida prevensaun saúde nian ho loloós. Dala ruma, chikungunya fever bele hamosu komplikasaun perigozu sira hanesan:
  • Inflasaun iha matan-fukun (uveitis)
  • Inflasaun iha matan-laran (retinitis)
  • Inflamasaun iha muskular fuan (myocarditis)
  • Inflamasaun rins (nephritis)
  • Inflasaun iha aten (hepatitis)
  • Inflasaun iha kakutak (encephalitis)
  • Inflasaun iha parte ida husi kabas-spinal (myelitis)
  • Inflasaun iha artikula/sendi (rheumatism) sei grave liu kaundu hetan ona moras reumatizmu ba dahuluk,
  • Guillain-Barré syndrome, ne'ebé hanesan moras ida iha sistema nervozu ne'ebé bele kauza paralizasaun.


Prevensaun Chikungunya Fever

Ita bele prevene risku tata husi mosquito liu husi meios kombate no destroi fatin sira ne’ebé sai hanesan habitasaun susuk nian hodi hala’o prátika hanesan tuir mai:
  • Fase no hamamuk kontainer beé nian,
  • Taka metin fatin armazenamentu bee nian,
  • Resikla ka hakoi sasán ne'ebé bele akomoda beé iha tempu udan,
  • Tau aimoruk ba armazenamentu beé nian,
  • Hakiak ikan hodi hán susuk nia tolun,
  • Uza aimoruk anti mosquito,
  • Uza rede mosquito iha kuartu no janela,
  • Kuda aihoris anti susuk,
  • Labele tara ropa iha uma laran,
  • Hadi’a baleta kanalizasaun beé foer nian,
  • Limpeza ambiente hale’u bairo no uma nian.
Bainhira viazen ba iha fatin ne’ebé nudar knuúk ba virus chikungunya, keta haluh’a mekanizmu prevensaun adisional hanesan temi tuir mai:
  • Uza aimoruk anti mosquito ne’ebé iha konteúdu N, N-diethyl-3-methylbenzamide (DEET),
  • Uza kalsa no faru liman naruk,
  • Uza mosquiteiro bainhira toba, liuliu toba iha meudia,
  • Uza baygon ka aimoruk duni mosquito.
Chikungunya Fever ne’ebé emerje ona iha Timor-Leste no prevalénsia kontinua iha Indonézia nudar konteksu importánsia husi vigílansia kontinuasaun no intervensaun saúde públika atu kontrola no prevene moras ne’e da’et ba bebeik hodi kontinua afeta ema barak liu tan iha rejiaun, nune’e importante tebes atu kontinua hasa’e konsiensia no implementa estratéjia prevensaun efetivu.

Moras ne’e sai ona hanesan preokupasaun saúde públika ikus-ikus ne’e. Nune'e, Importante ba ita hotu-hotu presiza halo ita nia parte hodi evita no kombate moras ne’e. Ita bele halo ida-ne’e liuhusi edukasaun kona-ba sintomas no prevensaun, no mós liuhusi kooperasaun ho autoridade saúde sira atu asegura katak ema hotu-hotu iha asesu ba informasaun no tratamentu ne’ebé presiza, tamba Ita hotu-hotu iha responsabilidade no papel importante atu jere no hadi’a situasaun ne’e.

Boas Melhores!

Post a Comment

0Comments
Post a Comment (0)